Rahvasaadikute südametunnistus täidab naaberriikide riigieelarvet
Jäänud on viimane võimalus loota rahvasaadikute südametunnistusele mitte kuuletuda erakonna tagatubadest tulevatele käskudele vaid tegutseda oma sisemise veendumise ning teda valinud rahva tegelike soovide järgi. Olen veendunud, et erakond, kes astub esimesena sammu tagasi ning tunnistab planeeritavat vigast maksupoliitikat, võidab kõige enam, sest valijad annaksid talle andeks.
Mootorikütuste aktsiisitõstmise protsessid on olnud ülikiired. Aktsiiside tõstmise seaduse eelnõu kooskõlastati tavapärasest oluliselt erinevalt. Kui tavaliselt koosneb seaduse eelnõude kooskõlastamine mitmest kooskõlastusringist ning võib kesta mitu kuud, siis kütuseaktsiiside tõstmise eelnõu kooskõlastuseks anti aega vaid 5 tööpäeva ning Justiitsministeeriumi kooskõlastusring ühildati teiste ministeeriumidega. Seega liigutakse edasi visa sihikindlusega. 3. juunil peeti esimene kütuseaktsiise tõstva seaduse eelnõu lugemine riigikogus, mis lõppes ööistungiga, kuna opositsioon ei olnud soovitud arengutega päri. Arengutega ei ole päri ka Olerex. Aktsiisiseaduse teine lugemine toimub 10. juunil, kuhu rahvasaadikutel on võimalus veel ettepanekuid esitada ning seaduse eelnõu vastu hääletada. III ehk viimane lugemine on plaanis samuti juunikuus.
Käesolevaga soovin koputada rahvasaadikute südametunnistusele ning palun igal rahvasaadikul riigikogus hääletusnupule vajutamise hetkel mõelda, millised olid riigikogu valimistel valimiskasti juures olnud inimeste tegelikud soovid ning valijatele antud lubadused. On ilmselge, et rahvale antud lubadused ning tänased kütuseaktsiisitõstmise plaanid ei lähe kokku, mistõttu on valijatele, neilt hääle saamise nimel, lihtlabaselt valetatud. Teisiti öeldes ei ole valijad tänasele valitsusele kütuseaktsiisitõstmise mandaati andnud. Palun rahvasaadikutel mõelda sellele, et riigikogu liige on rahva saadetud saadik, kes peab kuuletuma ennekõike rahvale, mitte aga erakonnast tulevatele käskudele ning hääletama riigikogus rahva soovide ja tahte järgi. Kui rahvasaadikule on südametunnistus natukenegi oluline, siis ta arvestab teda usaldanud rahva soove ja tegelikku tahet, mis on üks-üheselt vastavuses valimistel antud hääle ja mandaadiga.
Kütuseettevõtted on avalikult kõnelnud ning soovitanud Valitsusel loobuda kütuseaktsiiside tõstmise plaanist. Lisaks kütuseettevõtetele on valitsusele püüdnud aru pähe panna endised peaministrid, majandusanalüütikud, erakonnakaaslased ning erinevate majandussektorite ettevõtted. Kurb on tõdeda, et valitsus ei ole tasuta jagatud soovitustest aru saanud või kui aru saadaksegi, siis ei ole soovitud arusaamist välja näidata. Visa sihikindlusega soovitakse majanduse arengule halba ning tõmmatakse plokkpidurit.
Tuleb üle korrata, et 2019. a. kütuseaktsiisitõusu ärajätmine ei ole mingiks lahenduseks. Samuti ei oleks lahenduseks ka kahe varasema aasta kütuseaktsiisitõusu ärajätmine. Ainsaks mõistlikuks lahenduseks oleks jätta ära kogu planeeritav kütuseaktsiisitõus. Heaks näiteks on 20 pikamaa-autoga transpordiettevõte, kes tarbib aastas 700 000 liitrit diislikütust. Järgmise aasta kütuseaktsiisitõus tõstab sellise ettevõtte kütusekulusid enam kui 38 tuhande euro võrra ning kolme aasta peale kokku üle 200 000 euro. Miks peaks sellise ettevõtte Euroopa riikide vahet võitvad pikamaa-autod tankima kallima hinnaga kütust Eestis? Arvestades, et transpordisektori osa diislikütuse lõpptarbimises moodustab 69%, millest suure osa tarbivad pikamaa-autod, väheneb diislikütuse tarbimine juba 2016. aasta jaanuaris 20%.
Diislikütuseaktsiis on meil juba täna Baltikumi kõrgeim. Nimelt on Eesti tänane diisliaktsiis Läti ja Leedu aktsiisidest vastavalt 18% ja 19% kõrgem. Poolaga võrreldes on diisliaktsiis Eestis 13% kõrgem. Vaatamata Eesti tänasele kõrgemale diisliaktsiisile ei ole naaberriigid oma aktsiise tõstma asunud, mistõttu tuleks valitsusel täna hoopiski kaaluda diisliaktsiisi langetamist tagamaks võrdne konkurents naaberriikidega.
Veelkord tuleb rõhutada, et konkurents rahvusvaheliste vedajate tankimise pärast on ülitihe ning vähemalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola käituvad ühise turuna. Valitsuse aktsiisiplaan sunnib pikamaa-autosid tankima naaberriikides. Diislikütuse müük Eestis väheneb ning 4-aastases plaanis võib riigieelarvesse laekuda planeeritust 150 miljonit eurot vähem aktsiisitulusid. Valitsus on öelnud, et kütuseaktsiisi tõstmine ei ole kivisse raiutud ning et vajadusel vaadatakse paari aasta pärast asjad üle ning kui naaberriigid ei ole aktsiisi tõstmisega kaasa tulnud, siis astutakse samm tagasi. See aga võib olla liiga hilja, sest meenutagem Leedu negatiivset õppetundi 6 aastat tagasi, kui naaberriikidega võrreldes liiga kõrgele tõstetud kütuseaktsiisi tuli uuesti langetada, kuna kütuse jaemüük kukkus hoobilt 20%. Nimelt hakkasid eraisikud ning pikamaa-autod tankima Poolas, Lätis ja Kaliningradis. On väga reaalne, et sama juhtub ka Eestis ning mitte kahe aasta pärast vaid juba jaanuaris 2016. Sama on läbi elanud ka Holland ning näiteid on mujaltki Euroopast.
Üheks kolmikliidu lubaduseks on alandada ettevõtete sotsiaalmaksu 1,5% võrra. See lubadus on kütuseaktsiisiplaani üks peapõhjuseid. Transpordiettevõtted võtavad valitsuse pakutava sotsiaalmaksu kingituse lahkelt vastu ning jätavad aktsiisitulu Lätile, Leedule või Poolale. Valitsus aga eeldab, et seesama ettevõte jätkab kallima hinnaga tankimist Eestis ning saab aktsiisitulu oma riigieelarvesse. See on aga läbinisti väär!
Ainsaks lootuseks tundub olevat rahvasaadikute südametunnistus. On selge, et valijad ei ole tänasele valitsusele kütuseaktsiisitõstmise mandaati andnud.
